Määre või õli?
Määre püsib hästi laagri ümber, aitab tihendada saaste vastu ja vajab sageli lihtsamat süsteemi. Õli juhib paremini soojust ja sobib lahendustesse, kus määrdeainet on vaja ringluses hoida või suure kiiruse tõttu teisiti juhtida.
Rohkem määret ei ole alati parem
Laagripesa täiesti määrdega täis surumine võib kiirel pöörlemisel tekitada segamiskadu ja kuumenemist. Vajalik täiteaste sõltub laagritüübist, kiirusest, pesast ja määrdest.
Määrde segamine
Kõik määrded ei sobi omavahel kokku. Erinev paksendaja või baasõli võib muuta segu konsistentsi ja määrimisomadusi. Kui olemasolev määre ei ole teada, ei ole pimesi uue määrde lisamine alati hea lahendus.
Saaste
Must määrdenippel, avatud anum või liivane tööriist võib viia abrasiivse saaste otse veerepindadele. Puhas määrimisprotsess on sama tähtis kui määrde mark.
Millal uuesti määrida?
Universaalset intervalli ei ole. Vajadust mõjutavad laagri mõõt, kiirus, temperatuur, vibratsioon, saaste ja määrde kogus. Masina hooldusjuhend peaks olema esimene lähtekoht.
Viskoossus peab sobima töötemperatuuriga
Õli viskoossus langeb temperatuuri tõustes. Määrdes on baasõli see, mis loob veerepindade vahele määrdekile. Seetõttu võib külmkäivituse ja kuuma püsirežiimi jaoks sama määre käituda väga erinevalt.
Liiga paks määrdeaine kasvatab madalal temperatuuril energiakadu; liiga vedel ei pruugi kuumana piisavat kilet säilitada. Valik tuleb teha laagri kiiruse, mõõdu, koormuse ja töötemperatuuri järgi.
Vesi muudab määrimise kiiresti halvaks
Vesi võib vähendada määrdeaine kandevõimet, soodustada korrosiooni ja muuta konsistentsi. Kui sõlme pestakse surveveega või töötab niiskes keskkonnas, ei piisa ainult “rohkemast määrdest” – tihendus peab kõigepealt vett piirama.
Ülemäärimise tüüpiline märk
Pärast värsket määrimist võib temperatuur ajutiselt tõusta, sest veereelemendid lükkavad liigset määret kõrvale. Kui temperatuur ei stabiliseeru või rõhk surub määret tihenditest välja, võib kogus olla liiga suur või väljavool puudulik.